Paide linna vee-ettevõtja: 
AS Paide Vesi

reg. kood 10464290 
KMKR EE100558410 
Kaevu 4, 72713 Paide 
üldtelefon 38 49 030 
Faks 38 49 039 
E-post: paide.vesi@paide.ee
www.paidevesi.ee

AS Paide Vesi klienditeenindus:
Kaevu 4, Paide on avatud E, T, K, N, R 9.00-12.00 ja 14.00-16.00
 

Vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine:
Veevõrguga ja kanalisatsiooniga kaetud alal on vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine võimalik kõikidel kinnistutel. 

Liitumine toimub järgmiselt:

• Liituda soovija peab esitama vee-ettevõtjale ehk AS-le Paide Vesi "Liitumistaotluse", mille blanketi saab alla laadida ja vajadusel välja trükkida AS Paide Vesi kodulehelt või AS Paide Vesi klienditeenindajatelt Kaevu tn 4 kontoris.
• Peale liitumistaotluse esitamist saadab vee-ettevõtja teile "Liitumistingimused".
• Liitumistingimused annab välja tootmisjuht Sander Sepp. Tema annab liitujale ka vajadusel täiendavaid selgitusi liitumise tehnilistes küsimustes (tel 53410582).
• Liitumisega seonduvate edasiste protseduuride osas nõustab liitujat AS Paide Vesi. NB! Kui vee- või kanalisatsiooniga liitumisega planeeritakse kaevetöid erakinnistutest väljas (avalikul maal), tuleb enne kaevetööde alustamist taotleda linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonnalt kaevetööde luba ning tänavate sulgemise vajaduse korral ka tänavate sulgemise luba.

Vee- ja kanalisatsiooni alased küsimused ja mured:

Vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude avariid 24h: 385 0496 (AS Paide Vesi)

Paide linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Tiina Kivila
516 9959
tiina.kivila@paide.ee

• Sademeveeuuring
• Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri
• Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine aastateks 2018-2029
• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri  
• Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed
• Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded
• Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks  

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik (SEI Tallinn). Samas ei ole joogiveeks kasutatav põhjavesi lõputu loodusvara. Näiteks olid 2020. aastal Tallinna lähivallad silmitsi olukorraga, et kui jätkub joogiveega kastmine, siis võivad puurkaevud tühjaks jääda (link https://www.err.ee/1055665/tallinna-lahivallad-peavad-hakkama-joogivett-saastma) Seega tuleb vett kasutada säästlikult ja kokkuhoidlikult ning võimalusel ka korduvkasutada.

• Paranda veesüsteemid: tilkuvad kraanid. Lekkivast kraanist tilgub tilk tilga haaval 4 liitrit/tunnis, 35 m3/aastas. Lekkivast tualetipaagist tekkiv veekulu on aga juba väga suur.
• Ära jäta vett tarbetult jooksma. Pestes hambaid või käsitsi nõusid, keera kraan vahepeal kinni, ära lase veel samal ajal joosta.
• Asenda tavalised kraan veesäästliku segisti vastu.
• Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni see saavutab soovitud temperatuuri.
• Kasuta ainult täielikult täidetud kodumasinaid. Pane pesu- ja nõudepesumasin käima alles siis, kui need on tervenisti täidetud.
• Eelista vanniskäigule dušši. Pestes vannis kulutad ligi 3 korda rohkem vett. Lühendades duši all käimist ühe või kahe minuti võrra, võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas!
• Uute seadmete ostmisel pöörake tähelepanu nende omadustele. 
• Võimalusel kasuta kastmiseks eelnevalt kogutud vihmavett.
   

Mõnda aega kasutuseta seisnud hoonetes tuleb enne veetarbimise taasalustamist vähese kasutuskoormusega torustikud uuesti läbi loputada. Joogivees esineb teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel vohama hakata ning vee kvaliteeti halvendada, seda eriti suvisel ajal.

Täpsemalt saab seisvast veest põhjustatud terviseriskide vältimisest lugeda Terviseameti veebilehelt SIIN ja SIIN.  
 

Alates 2017. aasta oktoobrist on joogiveekäitlejatel võimalus kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Riskihinnang peab käsitlema võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised."

Tulenevalt veeseaduse §-i 853 lõikest 2 kehtestab veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. 14. märtsi 2023 seisuga minister vastavat määrust kehtestanud ei ole. Sellest tulenevalt avaldame täpsema info pärast ministri poolt määruse kehtestamist ja pärast vee-ettevõtja poolt riskihindamise läbiviimist.

Seni on elanikel võimalus jälgida vee-ettevõtja veebilehel veekvaliteedi kohta kajastatud infot SIIN. 

Veeteenuse hinna kujunemise aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus, mille kohaselt võib vee-ettevõtja veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu.

Vee-ettevõtja peab veeteenuse hinna kujundama selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Kui vee-ettevõtja osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna.

Konkurentsiamet on veeteenuse hinna arvutamiseks koostanud soovituslikud põhimõtted, mis on leitavad Konkurentsiameti veebilehel (link Hindade kooskõlastamine | Konkurentsiamet )

Veeteenuse hinna kehtestamiseks või muutmiseks koostab vee-ettevõtja veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet teeb veeteenuse hinna kehtestamise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

Veeteenuse hinna kohta täpsema teabe saamiseks palume pöörduda vee-ettevõtte poole: AS Paide Vesi, tel + 372 49 030.